Ohutu vaatlemine
Eesti oludes tekitavad enim kahju välgulöögid ja tormituuled. Lisaks majanduslikule kahjule on need kaasa toonud ka inimohvreid. Seega peaksid kõik vaatlejad arvestama käesolevas peatükis kirjeldatud ohtudega ning järgima ettevaatusabinõusid.
Välk on võimas elektrilahendus voolutugevusega 30-300 tuhat amprit. Tugeva elektrivooluga kaasneb õhu kuumenemine välgukanalis kuni 30 tuhande kraadini, mis on viis korda kuumem kui Päikese pind. Hetkeliselt kuumenenud õhu plahvatuslik paisumine tekitab lööklaine, mis on kuuldav müristamisena. Umbes 75-80 protsenti kõigist välkudest on pilvesisesed ega kujuta maapinnal asuvatele objektidele ohtu. Õnnetusjuhtumid ja kahjustused on seotud pilve ja maa vaheliste välkudega.
Õhu suure elektritakistuse tõttu valib välk lühema tee pilvest maapinnani, tabades sagedamini kõrgeid hästi elektrit juhtivaid objekte, näiteks piksevardaid, elektriposte ja puid. See ei ole siiski kindel reegel. Välgu tegeliku teekonna määrab elektrilaengute paigutus rünksaju- ehk rahvapäraselt äikesepilves ja maapinnal ning juhuslikud varieeruvused õhu ja maapinna elektritakistuses. Seetõttu pole välk kunagi täiesti sirge ja võib tabada kõrgete objektide kõrval ka madalamaid objekte või koguni maapinda.
Äikese ligikaudset kaugust saab hinnata välgu ja müristamise ajavahe järgi: helilainel kulub kilomeetri läbimiseks umbes 3 sekundit. Jagades välgu ja müristamise ajavahe sekundites kolmega, saamegi äikese ligikaudse kauguse kilomeetrites.
Enamik välgu ohvritest on äikese ajal väljas viibinud. Seetõttu tuleks lähedase äikese ajal hoiduda siseruumidesse ja teostada sealt ka vaatlusi. Välgu suhtes on ohutu ka suletud uste ja akendega auto. Viimane aeg varjumiseks on siis, kui välgu ja müristamise ajavahe väheneb 10 sekundini ehk äike on ligikaudu 3 km kaugusel. Tuleb rõhutada, et äikesepilvest kaugemal kui 3 km ei ole täiesti ohutu, sest harva võib välk tabada maapinda isegi 20-30 km äikesetormist eemal.
Siseruumides viibides tuleks sulgeda uksed ja aknad, samuti siibrid. Ohtlik on äikese ajal ahju või pliidi alla tuld teha, kuna korstnast kerkiv suitsusammas võib toimida piksevardana. Äikese ajal peaks eemale hoidma elektrijuhtmetest ja -kappidest ning seinakontaktidest, vältima telefonide, veekraanide ja duššide kasutamist. Keravälgu tungimisel ruumi tuleks aeglaselt eemalduda, võimalusel ruumist lahkuda ja uks sulgeda. Jooksmine ja äkilised liigutused ei ole soovitavad, kuna need tegevused tekitavad õhukeeriseid, mis võivad keravälgu tõmmata liikuvat objekti "jälitama". Mingil juhul ei tohi keravälku ise ruumist välja ajama või esemetega loopima hakata.
Kui äikese ajal pole võimalik siseruumidesse varjuda, siis tuleks kindlasti eemale hoida puudest, metallmastidest, samuti elektriliinidest ja piksevarrastest. Nende kõigi ümber tekib välgutabamuse hetkel eluohtlik sammupinge, mis ulatub vähemalt 15-20 meetri kaugusele (sama on olukord ka otse maapinda tabava välgu puhul). Ümbrusest kõrgem on ka inimene lagedal väljal või ujuja pea veepinna kohal. Seetõttu tuleks äikese kätte jäädes hoiduda maadligi ja vältida pikseilmaga ujumist.
Jalgrattaga sõit ja jooksmine on samuti ohtlikud. Ärge kandke lähedase äikese ajal õlal ega pea kohal metallesemeid, näiteks tööriistu (vikatit). Kui äikesega väljas olles juuksed peas püsti tõusevad, tuleb viivitamatult liikuda (mitte joostes!) teise kohta, vähemalt mõnikümmend meetrit eemale. Selline elektrinähtus viitab laengute koondumisele maapinnal, mis tüüpiliselt eelneb välgulöögile.
Tugeva äikese ajal õues viibides on kõige turvalisem kükitada. Käed tuleks hoida ümber põlvede ja pea võimalikult madalal. Toetuma peaks päkkadele, hoides kannad võimalusel maapinnast veidi kõrgemal ja külgepidi koos (joonis 2). Sellist keha asendit peetakse äikese ajal õues viibides kõige turvalisemaks. See on oluliselt ohutum kui seismine, kuna teeb inimese madalamaks, vähendades nii otsese välgutabamuse ohtu. Samas on see ka palju ohutum kui maas lamamine, kuna kontaktpind maaga on märgatavalt väiksem. See vähendab lähedale lööva välgu korral maapinna kaudu saadava elektrilöögi tõenäosust ja tugevust. Kandade koos hoidmine aitab ühe jala kaudu kehasse sisenenud elektrivoolu teise jala kaudu maandada, vähendades tõenäosust, et see ülejäänud kehasse tungib.
Üsna sageli kahjustab äike telereid, arvuteid ja muud kodutehnikat. See on tingitud elektriliinides ja andmesidekaablites välgu põhjus-tatud ülepingest. Sageli arvatakse, et selliste kahjustuste ennetamiseks piisab vaid kodumasinate väljalülitamisest. Tegelikult ei ole kaitstud ka välja lülitatud elektriseade, kui selle pistik on äikese ajal seinakontaktis. Väljaspool ohtu on vaid need kodumasinad, mis ei ole äikse ajal ühendatud ühegi juhtme ega kaabliga. Seega teleritel tuleks lahti ühendada ka antennid ja arvutitel internetijuhtmed. Seda tuleks kindlasti teha siis, kui välgu ja müristamise ajavahe lüheneb 10 sekundini. Suhteliselt ohutu on äikese ajal patareitoitel raadio või akul töötava sülearvuti kasutamine. On vaid väike võimalus, et väga lähedase välgulöögi puhul võib välgu elektro-magnetväli kahjustada ka neid seadmeid.
Mõistlik on kodutehnika vooluvõrgust ja kõigist kaablitest lahti ühendada juhul, kui lahkute äikesehooajal pikemaks ajaks kodust. Ilus ilm ärasõidu päeval ei tähenda, et järgmistel päevadel ei või äikest esineda.
Tugevad tormituuled on teine Eestis laialdasi kahjustusi ja halvemal juhul ka inimohvreid põhjustav ilmanähtus, mis võib esineda nii talvel kui suvel. Ametlikud äikese- ja tormihoiatused on saadaval Ilmateenistuse internetileheküljel hoiatuste rubriigis. Talviste tormide ulatust ja intensiivsust saab madalrõhkkondade liikumise põhjal tavaliselt vähemalt 1-2 päeva varem suhteliselt täpselt prognoosida. Suviste äikesetormide puhul suudetakse tihti hinnata vaid nende üldist esinemistõenäosust, mitte täpset aega ega kohta. Seega on kasulik tunda ka kohalikke märke, mis võimaldavad äikesetormi ette ennustada vähemalt mõni minut enne selle algust.
Ohtlik äikesetorm läheneb sageli laia tumeda pilveseinana ja mitte tuule suunast, vaid näoga vastu tuult seistes paremalt käelt. Tormi lähenedes muutub tavaliselt nähtavaks pilve esiservas asuv kaarekujuline või kergelt looklev madal ja sageli räbaldunud pilvevall, mida lähenev äikesepilv enese ees näib lükkavat. Mida madalam ja kobrutavam see pilvemass on, seda suurem on tormi oht. Pöörlevad pilvelehtrid äikesepilve servas viitavad tornaado ohule. Raju ennustab ka väga palavana püsiv õhk ja täielikult vaikiv tuul, kui äike on juba ohtlikult lähedale jõudnud.
Tormi korral on suurimaks ohuks murduvad puud ja oksad, purunevad elektriliinid ning hoonete küljest lahti kistud suure kiirusega õhus lendavad detailid. Seega on tormiohu korral kõige turvalisem varjuda siseruumidesse ja hoida eemale akendest. Eramajades on ohutum hoiduda esimesele korrusele. Auto jaoks on ohutuim koht garaaž või lage ala, eemal puudest ja ehitistest. Tormi ajaks välja puude alla jäänud autosid kahjustavad sageli murdunud oksad.
Väljas viibides tuleks tormi korral hoida eemale puudest, samuti elektriliinidest ja suuremõõtmelistest reklaamtahvlitest. Metsas on parem varjuda madalasse tihedasse võssa, eemale suurematest puudest. Kui viibite äikesetormi saabudes autoga rannas või avatud maastikul, aga ärasõidutee läheb läbi metsa, on targem oodata autos kuni torm vaibub ja alles siis alustada sõitu. Tavaliselt kestab äikesepilvedega seotud tugev tuul vaid mõned minutid.
Välja kahjustusi likvideerima minna ei tohiks enne, kui torm (ja äike) on eemaldunud. Mingil juhul ei tohi läheneda purunenud elektri-liinidele; maas lebavatest juhtmetest tuleks hoiduda vähemalt 15-20 meetri kaugusele. Pooleldi murdunud puuoksad ja üksteise otsas lebavad puutüved võivad olla paindumise tõttu ohtlikult pinges.