Äikesevaatlused
See peatükk on mõeldud äikesevaatlejatele. Kui olete tormivaatleja, võite selle vahele jätta.
Äikesega on tegu juhul, kui müristab vähemalt üks kord. Kui öisel ajal on horisondil näha vaid välkude kuma ja ei mürista (põuavälgud), siis on äike vaatlemiseks liiga kaugel - ärge selle kohta andmeid saatke!
Iga äikese kohta täidetakse üks äikesevaatluste sisestusvorm. Ärge üritage ühes vormis esitada mitme erineva äikese andmeid, vaid täitke iga äikese kohta eraldi vorm. Äikesevaatluste sisestusvorm koosneb neljast sektsioonist: vaatleja andmed, vaatluskoha andmed, äikese andmed ja sisestusvormi lõpusektsioon.
Äikesevaatluste sisestusvormi täitmine
Veenduge enne sisestusvormi äikeseandmete sektsiooni täitmist, et vaatleja ja vaatluskoha andmete sektsioonid on täidetud vastavalt peatükis 3 toodud juhistele.
Äikeseandmete sektsioonis esitatakse kõik äikese kohta kogutud vaatlusandmed. Kohustuslikud on esimese müristamise kuupäeva lahter. Seega saate äikesest teatada ka juhul, kui täpsemad aja- ja intensiivsusandmed puuduvad. Järgnevalt on esitatud täidetud sektsiooni näide.
Esimese müristamise kuupäev. Märkige äikese alguskuupäev (täitmine kohustuslik).
Viimase müristamise kuupäev. Märkige äikese lõpukuupäev. Kuigi kohustuslik on märkida vaid esimese müristamise kuupäev, soovitame alati kui võimalik, märkida ka viimase müristamise kuupäev. See aitab vältida segadust öiste äikeste puhul, mis algavad ühel ja lõppevad teisel kuupäeval.
Esimese müristamise kellaaeg. Esimese kuuldud müristamise kellaaeg määrab äikese algusaja. Kui äike asub kaugel, võib esimene müristamine olla vaid nõrk kõmin. Samas võib see olla ka tugev lähedane raksatus, kui äike algab peakohal olevas pilves. Fikseerige kellaaeg olenemata sellest, kas tegu on nõrga kõmina või tugeva raksatusega. Kauge kõmina puhul ärge jääge ootama, et äike lähemale tuleks, vaid fikseerige esimese müristamise kellaaeg kohe.
Viimase müristamise kellaaeg. Viimase kuuldud müristamise kellaaeg määrab äikese lõpu aja. Ka viimane müristamine võib sõltuvalt äikese iseloomust olla lühike tugev raksatus või kauge nõrk kõmin.
Mõnikord liigub päeva jooksul üle vaatluskoha mitu äikest. Ühe äikese lõpu ja järgmise alguse eristamine võib siis segadust tekitada. Lugege äike lõppenuks siis, kui 30 minuti jooksul pole kordagi müristanud. Sel juhul märkige sisestusvormi viimase kuuldud müristamise kellaaeg. Kui hiljem uuesti müristab, hakake täitma uut sisestusvormi.
Mõnikord on äike nii kauge või nõrk, et müristab vaid ühe korra. Sel juhul märkige selle müristamise kellaaeg nii esimese kui viimase kuuldud müristamise kellaajaks.
Näide 1: Kui kuulete müristamisi kell 18:23, 18:28, 18:32, 18:45, 19:15 ja 19:25, siis on tegu ühe äikesega, sest müristamiste ajalised vahed ei olnud suuremaid kui 30 minutit. Esimese kuuldud müristamise kellaaeg on 18:23 ning viimase müristamise kellaaeg 19:25 (selle saate kirja panna alles kell 19:55, kuna siis on viimasest müristamisest möödunud 30 minutit).
Näide 2: Kui müristab kell 18:23, 18:28, 18:45, 19:25 ja 19:30, siis on tegu kahe eraldi äikesega, sest kell 18:45-19:25 on müristamiste vahel enam kui 30 minutit.
Näide 3: Kui müristab vaid ühe korra kell 18:23, siis on nii esimese kui viimase kuuldud müristamise kellaaeg 18:23.
Esimese ja viimase müristamise kellaaja täpsus. Ideaalne oleks, kui kõik kellaajad oleks esitatud 1-minutilise täpsusega, kuid alati pole võimalik nii täpselt kella jälgida. Valige rippmenüüdest ajaandmete täpsushinnang, mis kõige paremini iseloomustab esitatud esimese ja viimase müristamise kellaaegu. Kui kellaaeg ei ole vähemalt 60-minutilise täpsusega teada, märkige ajaandmetena vaid kuupäevad ja jätke kellaaegadega seotud lahtrid tühjaks.
Kellaaegade täpsushinnang on oluline - kui esitate kellaajad, esitage ka vastavad täpsushinnangud. Näiteks esimese müristamise kellaaeg 19:30 täpsushinnanguga ±1 minut näitab kella järgi fikseeritud täpset aega. Kui aga sama kellaaja täpsushinnanguks on ±30 minutit, siis on teada, et äike algas millalgi ajavahemikus 19:00-20:00.
Äikese intensiivsuskood. Intensiivsuskood on arv vahemikus 1 kuni 5, mis määratakse tabeli 1 alusel välgusähvatuste ja müristamiste sageduse põhjal. Mõnikord muutub äikese intensiivsus selle esinemisajal märgatavalt. Sel juhul valige rippmenüüst maksimaalse intensiivsuse kood. Kasutage intensiivsuskoodi 1 ainult juhul, kui kogu äike piirdub ühe müristamisega. Kui müristab kaks korda, on intensiivsuskood juba 2.
Tabel 1. Äikese intensiivsuskoodi määramisjuhis.
| Kood | Intensiivsus | Kirjeldus | |
|---|---|---|---|
| Päeval | Öösel | ||
| 1 | Väga nõrk | Üks müristamine, välgusähvatus oli või ei olnud näha. | Üks müristamine, välgusähvatus oli või ei olnud näha. |
| 2 | Nõrk | Üksikud (harvad) müristamised, välgusähvatused olid või ei olnud näha. | Üksikud (harvad) müristamised ja nähtavad välgusähvatused. |
| 3 | Mõõdukas | Kuulda 1-2 müristamist minutis, näha välgusähvatusi. | Müristamisi 1-2 minutis, välke võib olla näha veidi rohkem (3-6 minutis). |
| 4 | Tugev | 3-10 välgulööki ja müristamist minutis, osa müristamisi võivad sulada ühte, kattuda. | 10-30 välgusähvatust minutis, osad sähvatused ühinevad pikemateks kuni 2-3 sekundit vältavateks valgussähvatusteks. |
| 5 | Väga tugev | Üle 10 välgulöögi minutis, müristamised kattuvad pidevalt teineteisega, ühe välgu kaugust seetõttu raske määrata. | Välgu poolt valgustatud hetki rohkem kui pimedust, minutis võib olla vaid 1-2 sekundit välkudeta pimedust, vahel isegi mitte seda. |
Lisainfo ja märkused. Täiendavad märkused äikese kohta vabas vormis. Ärge kirjeldage lisainfo ja märkuste all äikesega kaasnenud ohtlikke nähtusi, vaid täitke nende kohta eraldi vaatluslehed (peatükk 5).
Andmete saatmiseks peate nõustuma Eesti Äikesevaatlejate Võrgu andmepoliitikaga ja vajutama vastavat nuppu. Need asuvad andmete sisestusvormi lõpusektsioonis, mida on lähemalt kirjeldatud peatükis 6.