Ohtlike nähtuste algus- ja lõpuaegade puhul on võrreldes äikesevaatlustega lubatud suuremad ebatäpsused. Siiski püüdke nähtuse esinemisajad alati esitada antud oludes suurima võimaliku täpsusega, nii on nende teaduslik väärtus suurim. Väga suur kuupäeva ebatäpsuse võimalus on mõeldud eelkõige erandjuhtudeks. Näiteks kui leiate pärast 3-kuulist suvekodust eemal viibimist eest tormikahjustused.
5.1.1 Nähtuse algus- ja lõpukuupäev. Kuigi kohustuslik on märkida vaid nähtuse alguskuupäev, soovitame alati kui võimalik märkida ka nähtuse lõpukuupäeva. See aitab vältida segadust pikema kestusega nähtuste puhul, mis algavad ühel ja lõppevad teisel kuupäeval.
5.1.2 Nähtuse algus- ja lõpukuupäeva täpsus. Esitatud kuupäeva(de) täpsuse iseloomustamiseks valige rippmenüüdest täpsushinnang, mis kõige paremini iseloomustab nähtuse algus- ja lõpukuupäevi.
5.1.3 Nähtuse algus- ja lõpukellaaeg. Võimaluse korral esitage ohtliku nähtuse algus- ja lõpukellaaeg minutilise täpsusega. Kui ajad aga teada ei ole, võib vastavad lahtrid ka tühjaks jätta. Hetkeliste nähtuste puhul (eelkõige välgutabamus) on algus- ja lõpukellaaeg sama.
5.1.4 Kellaaja täpsus. Esitatud kellaaegade täpsuse iseloomustamiseks valige rippmenüüdest täpsushinnang, mis kõige paremini iseloomustab esitatud kellaaegu.