Välgukahjustus on välgu poolt puudele, hoonetele, sõidukitele või elektri- ja sideliinidele tekitatud kahjustus, samuti välgu põhjustatud vigastused inimestele ja loomadele. Välgutabamuse täpne asukoht koos välgulöögi täpse kellaajaga pakub väärtuslikku võrdlusmaterjali välgudetektorite andmestikule.

Välgukahjustuste kategoorias on oodatud ka teated keravälgu ja teiste ebatavaliste välguvormide kohta.

Keravälk on äikesega kaasnev äärmiselt haruldane välguvorm. Esineb tavaliselt helendava liikuva kerana, mille eluiga on võrreldes tavavälguga oluliselt pikem, ulatudes paarist sekundist minutiteni. Võib hõljuda ühes kohas või liikuda kiiresti ja hüplevalt. Osad keravälgud ei tekita kahjustusi, teised purustavad kõik ettejääva, kiirgavad kuumust ja võivad süüdata mitme meetri kauguselt. Keravälk võib kaduda märkamatult, aga ka purustava plahvatusega.

Teistest ebatavaliselt välguvormidest väärivad märkimist sinijuga ja sprait. Mõlemad esinevad äikesetormide kohal kümnete kilomeetrite kõrgusel ja on ametlikult avastatud alles vähem kui 30 aastat tagasi. Väga väikese heleduse tõttu on neid võimalik märgata vaid väga pimedatel, kuuvalguseta öödel, kõrvalise valgusreostuseta maakohtades. Eestis on mai keskpaigast augusti alguseni valged ööd. Seega on suurim võimalus neid nähtusi märgata augustis, kui ööd on juba pimedad ja äikest esineb veel sageli.

Erinevalt tavavälgust pole sinijugasid ja spraite võimalik näha äikesepilvede all ega nende lähemas ümbruses. Oma suure kõrguse tõttu jäävad mõlemad nähtused pilvede varju ja lisaks on tavavälkude valgus liiga hele. Ideaalne vaatluskoht on 100 - 450 km kaugusel võimalikult tugevast ja ulatuslikust öisest äikesetormist. Taevas peaks olema pilvitu ja vaatluskoht lage. Sel juhul on äikesetormi suunas horisondil näha kaugete välkude kuma (põuavälk). Soovitatav on varjata tavaliste välkude kuma väljasirutatud käega ja jälgida taevast äikesetormi kohal. Mõlemad nähtused on väga haruldased ja seega on võimalus neid näha isegi ideaalsetes vaatlusoludes suhteliselt väike.

Sprait on nähtav hetkelise nõrga punaka sähvatusena äikesetormi kohal, kusjuures selle alaosa võib olla ka sinaka varjundiga. Nähtus esineb 40 - 90 km kõrgusel ning on väikese heleduse ja lühikese kestuse tõttu silmaga nähtavuse piiril. Seetõttu on nähtuse lähem uurimine võimalik vaid väga tundlike kiirkaameratega. Lõuna-Soome uurimiskaamerad on spraite registreerinud ka Eesti äikesepilvede kohal.

Sinijuga on spraidist heledam äikesepilve tipust väljuv ja 40-50 km kõrgusel lõppev valkjalt või sinakalt helendav valguskoonus, mis võib meenutada kitsast luuda (tipp laieneb ja hargneb põõsasjalt). Sinijugasid peetakse spraitidest haruldasemaks. Seni pole kindlaid andmeid, et keegi oleks neid Eestis vaadelnud või registreerinud.

Millal välgukahjustusest teatada?

Teatage välgukahjustustest juhul, kui see oli seotud otsese välgutabamusega. Teatage võimalikult täpselt välgulöögi kellaaeg ja tabamuse saanud objekti asukoht. Ärge teatage elektrikatkestustest ega ülepingest tekkinud kodumasinate kahjustustest, kui välgulöögi tegelik koht ei ole määratav.

Ülaltoodud ebatavaliste ja haruldaste välguvormide esinemisest teatage ka juhul kui kahjustusi ei olnud.

Kuidas välgukahjustust kirjeldada?

1) Millist tüüpi objekt sai välgutabamuse? Välgutabamuse saanud objekti tüüp (näiteks puu, hoone, elektri-/sideliin või liini post/mast, auto, laev, lennuk, loom/kariloom, inimene).

2) Milline oli ilm välgutabamuse ajal? Kui teate välgutabamuse täpset aega, hinnake, milline oli ilm välgulöögi hetkel välgulöögi kohas (sademeteta, päikeseline/sademeteta pilvine/nõrk sadu/mõõdukas või tugev sadu). See info aitab paremini eristada suhteliselt haruldasi positiivse polaarsusega välgulööke.

3) Kui esines ebatavaline välguvorm, siis milline? Kui teatate ebatavalisest välguvormist, siis täpsustage, kas tegu oli keravälgu või mõne muu ebatavalise välguvormiga.

4) Nähtuse detailsem kirjeldus. Lisainfo nähtuse kohta, mis ei lähe kahjustuste alla. Näiteks välgutabamuse saanud puu korral esitage võimalusel kindlasti puu liik (või kui seda ei oska, siis see, kas okas- või lehtpuu). Samuti võiks hinnata, kas tegu oli ümbritseva piirkonna kõrgeima objektiga. Väärtuslikud on ka ebatavaliste välguvormide täpsemad kirjeldused.

Välgukahjustuse sisestusvormi täitma

Tagasi