Tormituul on tavaline tuul, mis on piisavalt tugev kahjustuste tekitamiseks. Erinevalt keeriselistest tuultest (tuulispask, gustnaado, tornaado) puhub tormituul enam-vähem sirgjooneliselt. Lühiajalisi väikseid keeriseid võib tekkida vaid hoonete vahel.
Esineb kahte põhitüüpi tormituuli. Esimesed on seotud võimsate madalrõhkkondadega ja esinevad peamiselt külmal poolaastal (septembrist aprillini). Teiseks tormituulte tüübiks on pagituuled, mis kaasnevad sooja poolaasta rünksaju- ja äikesepilvedega. Eestis on nii talvetormid kui suvised äikesepagid üheks kõige tavalisemaks kahjustusi tekitavaks ilmastikunähtuseks.
Suvistest äikesepilvedega seotud tormituultest tuleks teatada juhul kui tuulekiirus on vähemalt 17 m/s (või 8 palli Beauforti skaalas), talvistest tormidest juhul kui tuul puhub 25 m/s (või 10 palli Beauforti skaalas) või tugevamalt. Nõrgematest pagidest ja tormidest ei ole mõtet teatada, välja arvatud juhul kui kaasnesid olulised kahjustused.
1) Suurim MÕÕDETUD tuulekiirus pange kirja vaid juhul, kui tegu on reaalse anemomeetri lugemiga. Anemomeetri puudumisel hinnake tuule kiirust visuaalselt.
2) Suurim visuaalselt hinnatud tuulekiirus määrake Beauforti skaala. põhjal
3) Tormituule suund. Kui võimalik, määrake tormituule suund 8 või 16 ilmakaare süsteemi järgi (joonis 4). Kui tuule suund tormi jooksul oluliselt muutub, siis võib seda kirjeldada nähtuse detailsema kirjelduse all (punkt 5).
4) Kas tormituulega kaasnes vaatluskohal äike? Märkige äike, kui ajavahemikus 15 minutit enne kuni 15 minutit pärast tormituult oli vaatluskohas kuulda vähemalt üks müristamine.
5) Nähtuse detailsem kirjeldus. Muu nähtust kirjeldav lisainfo, mis ei lähe kahjustuste alla.