Tuulispask on väike tuulekeeris, mis tekib sooja vaikse ja päikeselise ilmaga maapinna ning selle kohal oleva õhu suure temperatuurierinevuse tõttu. Keerise läbimõõt on mõni kuni mõnikümmend meetrit ja kõrgus mõnekümnest paarisaja meetrini. Selle muudavad nähtavaks maapinnalt üles tõstetud tolm ja liiv. Eesti oludes on tuulispask enamasti lühiajaline ja ohutu nähtus. Mõnikord võib see siiski püsida kümneid sekundeid või isegi minuteid ning tekitada hoonetele väiksemaid kahjustusi. Tugevate tuuleiilide korral hoonete vahel tekkivad väikesed tuulekeerised ei ole tuulispask.

Millal tuulispasast teatada?

Kui tuulispask tekitab kahjustusi, tuleks sellest kindlasti teatada. Nähtusest tuleks teatada ka juhul, kui tuulispask on silmapaistvalt suurte mõõtmetega (äratab tähelepanu) või kestab tavatult kaua.

Kuidas tuulispaska kirjeldada?

1) Kas 30 minuti jooksul esines 5 km raadiuses rohkem kui üks tuulispask (kui jah, siis mitu)? Kui nägite 30 minuti jooksul rohkem kui ühte tuulispaska, märkige nende arv. Seda ka juhul, kui ülejäänud keerised olid nõrgemad ega tekitanud kahjustusi.

2) Suurim MÕÕDETUD tuulekiirus pange kirja vaid juhul, kui tegu on reaalse anemomeetri lugemiga. Anemomeetri puudumisel hinnake tuule kiirust visuaalselt.

3) Suurim visuaalselt hinnatud tuulekiirus määrake Beauforti skaala põhjal.

4) Kahjustustevööndi keskmine laius. Kui suur oli kahjustuste-vööndi keskmine laius meetrites?

5) Kahjustustevööndi suurim laius. Kui suur oli kahjustustevööndi suurim laius meetrites?

6) Kahjustustevööndi pikkus. Kui suur oli kahjustustevööndi pikkus meetrites?

7) Nähtuse liikumissuund. Kui võimalik, hinnake nähtuse liikumissuunda 8 või 16 ilmakaare süsteemis (joonis 4), näiteks SW=>NE või edel=>kirre.

8) Nähtuse detailsem kirjeldus. Muu nähtust kirjeldav lisainfo, mis ei lähe kahjustuste alla.

Tuulispasa sisestusvormi täitma

Tagasi