Vesipüks on tornaadoga sarnane rünksajupilvest algav tuulekeeris, kuid see tekib mere või mõne suurema siseveekogu kohal. Ka vesipüksi lehter võib ulatuda veeni või lõppeda kõrgemal. Viimasel juhul on lehtri all näha veepinnalt üles pihustunud pritsmete pilv.

Millal vesipüksist teatada?

Teatage vesipüksist alati, kui olete kindel, et tegu oli vesipüksiga. Kui veekogu kohal esinev pilvelehter ei ulatu veeni ning veepinnal pole näha pritsmete pilve, teatage lehterpilvest.

Kuidas vesipüksi kirjeldada?

1) Kas 30 minuti jooksul esines 5 km raadiuses rohkem kui üks vesipüks (kui jah, siis mitu)? Mõnikord esinevad vesipüksid gruppide või seeriatena. Kui nägite rohkem kui ühte vesipüksi, pange kirja esinenud vesipükside arv.

2) Nähtuse liikumissuund. Kui võimalik, hinnake nähtuse liikumissuunda 8 või 16 ilmakaare süsteemis (joonis 4), näiteks SW=>NE või edel=>kirre.

3) Kas oli nähtav vesipüksile iseloomulik pilvelehter? Pange kirja, kas vesipüksile iseloomulik pilvelehter oli nähtav kogu ulatuses pilvest veepinnani, lõppes veepinnast kõrgemal või puudus täiesti (viimast vesipüksi puhul peaaegu ei juhtu).

4) Kas vesipüksiga kaasnes vaatluskohal äike? Märkige äike, kui ajavahemikus 15 minutit enne kuni 15 minutit pärast vesipüksi oli vaatluskohas kuulda vähemalt üks müristamine.

5) Nähtuse detailsem kirjeldus. Muu nähtust kirjeldav lisainfo, mis ei lähe kahjustuste alla. Kindlasti märkige ära, kui vesipüks jõudis maismaa kohale.

Vesipüksi sisestusvormi täitma

Tagasi