Lehterpilv on rünk- või rünksajupilvest alla rippuv koonusekujuline või torujas silmnähtavalt pöörlev keeris, mis ei ulatu maa- ega veepinnani. Erinevalt teistest ohtlikest ilmanähtustest ei tekita lehterpilv otseseid kahjutusi. Samas on lehterpilve ilmumine tornaadode ja vesipükside arengu esimeseks etapiks ja näitab, et pilve alaosas on moodustunud tuulekeeris. Seetõttu loetakse ka lehterpilv ohtlikuks ilmastikunähtuseks.
Teatage lehterpilvest alati, kui olete kindel, et see esines. Ärge ajage lehterpilve segi tavaliste madalate pilveräbalatega, mis võivad mõnikord samuti näida lehterjad või koonuse kujuga. Tavalised pilveräbalad ei pöörle, kuid lehterpilve puhul on pöörlemine selgelt nähtav. Kui algsest lehterpilvest arenes tornaado või vesipüks, ärge lehterpilvest eraldi teatage.
1) Kas 30 minuti jooksul esines 5 km raadiuses rohkem kui üks lehterpilv (kui jah, siis mitu)? Mõnikord esinevad lehterpilved gruppide või seeriatena. Kui nägite rohkem kui ühte lehterpilve, pange kirja esinenud lehterpilvede arv.
2) Lehterpilve vertikaalne ulatus (protsentides pilve ja maapinna vahest). Püüdke hinnata, kui suure osa pilve alumise piiri ja horisondi vahest moodustab lehterpilve ulatus. Näiteks 25% tähendab, et lehterpilve pikkus moodustab umbes veerandi pilve alumise pinna ja horisondi vahest.
3) Kas lehterpilvega kaasnes vaatluskohal äike? Märkige äike, kui ajavahemikus 15 minutit enne kuni 15 minutit pärast lehterpilve oli vaatluskohas kuulda vähemalt üks müristamine.
4) Nähtuse detailsem kirjeldus. Muu nähtust kirjeldav lisainfo.