Paduvihmaga on tegu juhul kui sajuhulk on nii suur, et vihmavesi põhjustab olulisi kahjustusi või üleujutusi. Paduvihmaga on tegu ka siis, kui kahjustusi ei teki, kuid mõõdetud on antud piirkonna jaoks erakordselt suur sajuhulk. Tõelist paduvihma esineb Eestis üsna harva ja praktiliselt eranditult soojal poolaastal. Sageli on see seotud võimsate rünksajupilvede ja äikesega, harvem tugevate laussadudega.
Teatage paduvihmast, kui ühe tunni sajuhulk on vähemalt 30 mm või kui 12-tunnise perioodi jooksul sajab vähemalt 50 mm. Kui sademetemõõtja puudub, tuleb olla hoolikas, et mitte ajada paduvihma segi tavalise tugeva vihmasajuga. Paduvihmast teatage vaid juhul kui vihmavesi tekitab kahjustusi ja probleeme, mida tavaliselt ei esine. Näiteks üleujutatud tänavatest või ärauhutud teedest tingitud liiklusseisakud, vee tungimine keldritesse kõrgetes kohtades, kus seda peaaegu kunagi ei juhtu. Kui tugeva sajuga kaasneb üleujutus vaid madalamates kohtades ja keldrites, mis ongi tugeva saju tagajärjel sageli vee all, siis ei ole tegu paduvihmaga.
1) Kui suur oli sajuhulk? Sajuhulk millimeetrites juhul kui kasutate sademetemõõtjat.
2) Kui kaua sadu kestis? Hinnake saju kogukestust tundides juhul kui saju täpne algus- ja lõpukellaaeg ei ole teada.
3) Kas paduvihmaga kaasnes vaatluskohal äike? Märkige äike, kui ajavahemikus 15 minutit enne kuni 15 minutit pärast paduvihma oli vaatluskohas kuulda vähemalt üks müristamine. Märkige äike ka juhul kui see kestis lühemat aega kui vihmasadu ise.
4) Nähtuse detailsem kirjeldus. Muu nähtust kirjeldav lisainfo, mis ei lähe kahjustuste alla.